Krt... viimane kord kui siia kirjutasin... oli suve algus... kuid nüüd tundub et jälle hakkab jõudma see aeg, kus kõik hakkab muutuma ja mu plaanidele vastu mängima.
Oot mis plaanidele.
Ahjaa nendele mida pole veel olemas...
Krt küll miks ma ei imesta selliste asjade üle enam.
Enam ei oska midagi sidusat kirjutada ainult laused, milles mõtet leida on väga raske.
Samahästi kui dešifreerida koodi mida pole loodudki.
Motivatsioon puudub täielikult.
Midagi pole teha kui arvuti taga istuda ja vaadata kuidas aeg lendab, tundidest saavad päevad, päevadest nädalad, nädalatest kuud... ja ikka olen siin ja mõtisklen miks ma alati üksi olen... Kuidagi meeldiv on nii... kedagi ei huvita mida ma teen... ma litsalt olen aga ma ei mõtle miks ma midagi teen.
Ja kui tahan midagi teha leian alati sellele vastukaja ning ei taha enam teha... ei ütle välja seda mida tahan... hoian endale seda mida võiks jagada...
----------------------------------------
Lihtsalt jää vait...
Ei viitsi mul on rääkida veel palju...
Miks sind peatada on nii raske...
Sest mind ei peata miski...
Ma tulen nagu leegion üle mägede... nagu kaubarong täiskiirusel...
Kui sa veel mõtled kes ma olen... siis sa eksid kui vastused leiad...
Tahad ikka proovida?
Ma olen kiire kui tuul... seinad ei peata mind... nendest saab alati mööda...
Ikka ei tea?
Minuga on jumalad võistelnud kuid nad jõudsid ainult poole teest läbida kui mina kohal olin...
-------------------
No comments:
Post a Comment